Enesehinnang läbitud kursuse kohta

Suurimad ülesanded antud aine jooksul olid oma kodulehe tegemine ja oma blogi pidamine. Kodulehe tegemine oli põnev, aga ka parajalt keeruline. Blogi pidaja ma väga ei ole. Kuigi võib see olla kunagi mulle kasulik, näiteks koolis koduste ülesannete juhiste jagamisel, vajalike linkide postitamiseks ja kasulike lehekülgede kogumiseks, mida ka lapsed saaksid ise õppimiseks kasutada.

Antud loengus õppisin üsna palju. Olulisemaks pean enda jaoks kodulehe tegemist ja väga huvitav oli analüüsida ja lugeda ka tugitehnoloogia kohta. Osadest seadetest mul ei olnud mitte mingeid teadmisi ning nägin neid esimest korda. Arvan, et on oluline teada, milliseid abivahendeid on erivajadustega inimestele välja mõeldud, et võimaldada parem suhtlus. 

Kodulehe tegemisel meeldis mulle, et teemavalik oli lahtine. See suurendas huvi kodulehte teha ja ehk tulevikus ka edasi arendada. Samuti pean väga oluliseks validaatori tutvustamist ja kasutamist. Ennem kursust ei tednud ma, et erivajadusega inimesele kodulehe nähtavaks tegemiseks on vaja mingeid eirnõudeid täita vms. See on väga oluline teadmine.

Õppimisel oli tagant upitajaks tähtajad, milleks tuli tööd üles laadida. Vahepeal olid juhised pisut segased, mida teha ja mida mitte, kuid siis oli väga kasulik wikipeedias üleval olev kursus.

Hätta jäädes olid mulle abiks ka kursusekaaslased. Samuti oli tore vaadata ka teiste kodulehti ja blogisid, mis olid väga erinevad ja eri valdkondadest. Kokkuvõttes arvan, et kursus on mulle kasulik.   

Ülesanne 6

Virtuaalkogukonna kirjeldus

Võtsin vaatlemise alla Orkuti. Olen seda keskkonda ise kasutanud, varem aktiivsemalt, nüüd juba vähem.

Orkut on Google poolt arendatav suhtlusvõrgustik, millega tegi algust, 2004 aastal, Orkut Büyükkökten. Ta on Google töötaja ja tegi Orkuti oma vabast ajast.

Orkut on Brasiilia päritolu, ja algsetel aastatel olidki põhilisteks kasutajateks brasiilased (ligi 73%). Võrdluseks: näiteks Ameerika kasutajaid oli siis (aastal 2005) vaid 6%, kes oli liitujate poolest teisel kohal. Orkut oli esialgselt vaid kutsega liitujatele. Ilma kutseta liituda ei olnud võimalik. Nüüdseks on võimalik liituda igaühel, kes soovid, ilma kutseta.

Orkutis on võimalik igaühel luua erinevaid kommuune, millega liitujaid on võimalik piirata loojal endal. Samuti vastutab teatud kommuuni tegija ise ka tema kommuunis kirjutatava ja tehtava eest (võimalik kustutada, piirata ligipääsetavust jne).

Eelkõige on see veebiportaal sõprade leidmiseks, nagu näitab ka Orkuti statistika. Saidil leidsub väga erinevas vanuses inimesi. Lisada on võimalik pilte, mille kommenteerimine on konto omaniku enda reguleerida. Võimalik on kirjutada ka lühisedeleid (scrap), mida enamjaolt näevad kõik (kui kontoomanik ei ole teisti sätestanud) ja samuti on ka nende postitamisega. Natukene privaatsem on kirja saatmise võimalus, mida näeb ainult kirja saaja ja mis teistele nähtav ei ole. Võimalik grupeerida oma sõpru ja saata ka korraga antud grupile kiri või teade.

Arvan, et keele kasutus ja Netikett'i teadlik suhtlemine sõltub Orkutis kasutaja enda sõprusringkonnast. Kindlasti leiab ebaviisakat suhtumist (kommentaare, rumalat teksti jne), kuid see sõltub inimesest, kellele kirjutatakse või kommunnist, mida külastatatakse. Minul, õnneks, on enamjaolt kokku tulnud puutuda enamjaolt viisakate kasutajatega. Kuid siist-sealt jääb tihtipeale silma ka ebaviisakas kasutamine. Näiteks kommuun mõnest heast artistist. Antud kommuun ühendab seljuhul arvatavasti fänne.Kuid siiski suudab liituda mõni "topski", kes viskab sinna sapise kommentaari. Siis on küll võimalus ta kommuunist kustutada, kuid pahameelt tekitab see siiski.

Orkutis on võimalik kasutada ka emotikone ja suhteliselt uue lisana on tulnud ka online rääkimine (kirjutamine). Enamjaolt kasutatakse orkutis ees- ja perekonnanime (kasutajanimi), mis tagavad ka mingilmääral viisaka käitumise, kuna teatakse, kes sa oled. Lisandunud on aga võimalus kasutajanime muuta, ning võimalus informatsioon enda kohta valetada (nimi, elukoht jne).

Igal saidil on oma plusse ja miinuseid. Vabamate saitide puhul (ka Orkut) jääb silma vähene teadlikus üldisest Netikettist. Kadunud on tihtipeale suured algustähed ja kirjavahemärgid. Orkuti puhul sõltub see suhtlusringkonnast, vastava kommuuni teemast vms. Samas on mõnes suhtluskeskkonnas juba väljakujunenud oma kirjaviis ja keel, kus mõistetakse ilma märkideta ja tavakirja reeglitetagi üksteist.

Siiski leian, et Netikett peaks olema rohkem populariseeritud, mõne jaoks on see iseenesest mõistetav ja tal ei ole vaja seda läbi lugedagi, kuid mõni "paharet" peaks selle läbi vaatama vägagi põhjalikult. Netiketti viide võiks olla kõikidel lehtedel, kus on võimalik inimestel vabalt oma arvamust avaldada (nt. Delfi), et nad ei arvaks, et nad nii anonüümsed on, nagu neile endale tundub!




Leidsin veel huvitavaid suhtlusvõrgustike viiteid, mis võiks ka teisi huvitada:
http://et.wikipedia.org/wiki/Academia.edu mis on suhtlusportaal teadlastele ja kraadiõppuritele
http://et.wikipedia.org/wiki/Last.fm  mis on samade muusikaarstitstide austajatel võimalus leida sarnase muusikmaitsega inimeste tutvusi

Ülesanne 5

Mina valisin analüüsimiseks Karin Leetsari kodulehe. Koduleht on tehtud vokaalansamblist Greip. Karin on selles vokaalansamblis sopran. Tean, et nende grupp on väga kihvt seltskond ja Karinile väga südamelähedane. Seetõttu on ilmselt kodulehega ka hoolega vaeva nähtud.

Taustaks on valitud mõnus värv, kirja on hästi näha ja pildid on muhedad. Kõik viited ja lehed avanevad korralikult. Täidetud on nõue, et graafiline element igal lehel. Lisatud on ka video, mille kvaliteet võiks olla küll parem. Kodulehel võiks kirjas olla ka kontaktandmed, näteks mail või telefon, et huvi korral oleks võimalus ühendust võtta.

Et erivajadustega inimesel oleks võimalik kodulehte vaadata, peab ta läbima validaatori. Validaator kontrollib teatuid veebilehe koostajatele loodud standardeid, mis peavad täidetud olema. Kui need standardid jäävad täitmata, siis kannatajad on just erivajadustega inimesed. Lihtsaimaks viisiks oma kodulehe standartsust kontrollida on kasutada validaatoreid. Autoriteetseim on W3C enda validaator (Kikkas, 2009).
Karini kodulehe esilehekülg läks väga hästi validaatorist läbi. Teisel lehel olid mõned kolmnurga vead, kuid nendega oli meil kõigil probleeme ja kõiki ei saanudki ära. Ja kolmandal lehel mõned hoiatused, mida samuti ei õnnestunud muuta.


Karini kodulehega olen väga rahul. Ilus, lihtne, kergelt loetav ja informatiivne. Tubli!

Ülesanne 4 tund

Mõne lausega oma kodulehe tegemisest.

Alguses tundus lootusetu, olen varem näinud kuidas kodulehte tehakse. Teadsin, et seal on palju erinevaid koode ja nn. "arvuti keel", aga paistis tunduvalt kergem. Samas hakkama ma peaaegu sain. Validaatorist ta kahjuks läbi ei läinud (kolmnurkade pärast), aga muidu sain kõik tehtud. Palju sain kodulehe tegemisel ka uut, vajalikku infot. Tähendab kõik oli uus, aga ka selliseid asju, mida ennem ei teadnud (nt. kodulehele minnes saab sealt selle koodi copyda ja selle põhjal teha uus koduleht). Igatahes arvan, et see on täitsa kasulik, kui ma ise just kodulehte tegema ei hakka, siis vähemalt silmaringi laiendas see küll.

Ülesanne 4

MAKSIKLAVIATUUR, MEMBRAANKLAVIATUUR ja AKORDKLAVIATUUR

Suurendatud ehk maksiklaviatuur 
(ingl. k. "enlarged keyboard", "suurendatud klaviatuur") - klaviatuuri eriliik, suurendatud klahvidega klaviatuur. M.-i rakendatakse raskemate liikumis- ja koordinatsioonipuuete korral, kui inimesel on tavalise klaviatuuri klahvide tabamine raskendatud (näiteks spastilise tserebraalparalüüsi või lihasehaiguste puhul). M. võib olla realiseeritud ka mõisteklaviatuurina või kohandatuna tööks jalaga; viimasel juhul nimetatakse seda ka pedaaliks.
+
* abiks, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud klahvide tabamine.


Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe (kui üldse) jõudu. Klahvi vajutustugevus alla 30g.
+
* klahvid asuvad üksteisele lähestiku
* vajutamiseks ei ole vaja jõudu (nt lihashaiguste puhul)
* koordinatsioonihäire puhul võimalik kasutada ka klaviatuuriraami
* võimalus lülitada/ lisada juurde lisaseadmeid (nt. audioväljendi)

Akordklaviatuur
Klaviatuur, mille ühe tähe sisestamiseks, tuleb alla vajutada mitu klahvi. See kujutab flöödimängu. Vähese arvu
klahvidega saab moodustada palju erinevaid kombinatsioone.Akordklaviatuuril on väike hulk klahve. Klaviatuur on väike ja kasutatav ainult ühe käe abil (nt. Akordklaviatuur Microwriter). Taolise klaviatuuri kasutamiseks on vaja koolitust (akordklaviatuuril kasutatavad kobinatsioonid), kuid nad on väga mugavad olukordades, kus käte liikumisvõime on piiratud.

+
* sobib inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt
* võimalus ühendada kasutatava arvutiga
-
* suur erinevus tavaklaviatuurist

Erinevad klaviatuurid on kasulikud ja eelkõige loodud mõeldes erivajadustele. Iga klaviatuuri variant on abiks erineva puude korral. Need kolm (maksiklaviatuur, membraanklaviatuur ja akordklaviatuur) on samuti erinevatele puudetüüpidele head. Maksiklaviatuur on väga kasulik inimesele, kelle käeline tegevus on piiratud- nn. "pedaal" aitab arvutit jalaga kasutada. Membraanklaviatuur on nõrga lihastoonuse korral hea, sest ei ole vaja jõudu klaviatuuri kasutamisel. Akordklaviatuuril piisab ainult sõrmede liikuvusest. Kõigil kolmel on ka omad miinused:
1. Kindlasti on üheks miinuseks eriklaviatuuride maksumus.
2. Akordklaviatuuril on palju kombinatsioone, mis tuleb enne kasutama hakkamist selgeks õppida (mis võibolla kõigil erivajadustega inimestel võimete kohane ei ole).
3. Membraanklaviatuuri miinuseks on vajadus käte liikuvusele.

Võibolla oleks vaja teha kahest masinast kokku üks (nt. akordklaviatuuri nupud tuleks asendada puutetundlike nuppudega, erinevad tähed jagada kahe käe vahel vms.). Aga usun, et uute ja paremate klaviatuuride tegemist muudkui jätkatakse, sest tehnoloogia võimaldab arengut üha rohkem ja rohkem.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
http://www.kakupesa.pri.ee/kakk/PIIT/r4.html
http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/ifmm08/HCI_inimene_ja_arvuti.pdf
http://itiabi.elil.ee/index.php/Maksiklaviatuur

Ülesanne 3

ESSEE - IT rollist erivajadustega inimestele

Leian, et IT on väga kasulik erivajadustega inimestele. Eriti heaks abiks on internet liikumispuudega isikutele. Näiteks ratastoolis inimesel on võimalik oma vajalikud toimetamised ära teha internetis, mis säästab palju aega ja samuti tekitab ka vähem stressi. Jääb aega oma huvidega tegelemiseks ega pea pingutama mööda linna või veel raskem variant- mööda küla. Internet on ligipääsuvahend, mis aitab kompenseerida füüsilist ligipääsu(http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused).

Samuti aitab IT kooliteel. Alati ei suuda kool võimaldada liikumispuudega inimesel koolis käimist, just korraldusliku kohapealt. Ei jätku ressursse kaldteede või lifti ehitamiseks jne. Kindlasti tehakse kõik võimalik, kuid seni on hea, kui on abiks õpikeskkonnad. Nii ei jää haridus omandamata, isegi kui koolis füüsiliselt kohal käia ei ole võimalik.

IT abil on võimalik erivajadustega inimestega ja inimestel suhelda. Tähendab mõnedel puhkudel on see abiks suhtlemisel. Näiteks inimene, kellel puudub kõnevõime, saab vägagi elavalt suhelda arvuti abil- näiteks jututoad, blogid, mail jne.

Kindlasti on Internetis abi maailamasjades orienteerumiseks. Väga kergelt ja kiiresti on võimalik vaadata/kuulata uudiseid. Osa võtta aruteludest. Tunda, et olenemata erivajadusest ei jää suhtlemises ja informatsiooni ligipääsus puudujääke. Isegi tööl saab interneti kaudu "käia".

Tänapäeval on tegelikult palju töökohti, mis on võimalik ära teha arvutis- nt graafikadisainer vms. Arvutis töötamine annab võimaluse tööd teha ükskõik kellel, kes selleks vähegi suuteline on- seepärast on ka oluline, et erivajadustega inimene õpiks kasutama arvutit/interneti.

IT aitab leida ükskõik millist informatsiooni, aitab tegeleda hobidega, suhelda, isegi tööl käia. Küll on hea, et on olemas arvuti ja veel parem, et on Internet-  mis annab suurepärase võimaluse erivajadusega inimesel teha peaaegu kõike, mida ilma erivajaduseta inimeselgi on võimalik teha :)

Ülesanne 1

Puue kui tabu

Esmane inimese puude täheldamine on põhimõtteliselt sildistamine, kes oli teist moodi- see oli ka nimega märgistatud (nt. "vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sildistamine ei aita kedagi, ei otsitud puudega inimesele ravi ega püütudki aru saada, miks ta teistmoodi on. Puue oli tabu. Kui sa olid teismoodi, oli see sulle karistuseks millegi halva eest, mida teinud oled. Näide on ka Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). Midagi pidi olema see inimene ise või tema vanemad halba teinud, et pimeda lapse said- nö. karistuseks.

Roomlastel oli  seadus, mis käskis üles kasvatada lapsed, kes on meessoost ja esimese tüdruku, kes sünnib. Ühtegi last ei tohitinud tappa enne tema kolmeaastaseks saamist, välja arvatud puudega lapsi, kes tuli kohe tappa. Puudega laps oli vanematele koormaks ja lisa toidutahtja.(http://www.newstatesman.com/blogs/crips-column/2008/04/disabled-slaves-child-roman). Minu arvates on see väga julm. Kuigi neil oli vaja tugevaid sportlasi, hea füüsilise taluvusega, ei mõelnud nad absoluutselt, et mõni hoopis nõrgem laps oleks olnud palju targem ja juhtinud sõda ja riiki hoopis nupukamalt.


Puue kui tervisehäire

Tuli nö. väide, et puudega inimene on justkui "katki". Positivistlik mõtteviis ja optimistid tõi uue idee- võimalus ravida, parandada. Peale sellist lähenemist sattus puudega inimene ravialuse rolli. Teda peeti teovõimetuks. Puudega inimest uurisid ja ravisid targad, õpetatud teadlased, kust sai aluse meditsiiniline puudekäsitlus. 19. saj teisel poolel tuli tume periood, kus kõik puudega inimesed topiti raviasutustele, peaasi, et avalikkuse silme alt ära.

Algas eugeenikute aeg, kus inimesi hakati teatud tunnuste järgi, järglaste tegemiseks, nö. paaritama. Kõik selleks, et saada head, tugevad ja terved järglased.(http://en.wikipedia.org/wiki/Eugenics)

Puue kui ühiskonna probleem

20. sajandi teisel poolel terkis esile kodanikuõiguste liikumine, millega kaasnes puuetekäsitluse muutmine- puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Inimese puuet, minumeelest, küll veel diskrimineeriti (ratastoolist püstiajamise näitel), kuid käsitluse muutmine oli siiski suur samm positiivsuse poole. Aktiviste oli ka puuetega inimeste endi seast. Sealt edasi on arenenud erinevad puuetekäsitlused. Näiteks ultrasotsiaalnemudel, kus inimesed on tõesti oma ideedega hulluks läinud. Kohandatakse kogu ühiskond puudega inimesele vastavaks- jaburduseni, mis takistab puudega inimesel arenemist ja paranemist. Sellisele äärmuslikule mudelile on ka vastureaktsioone nt. Peter Singer, JC Lesteri seisukohad.


Puue kui eluviis

Tänapäeval leidub üha enam inimesi, kes lepivad oma puudega. Nad ei idealiseeri ega tekita liigset traagikat oma puude ümber. Mõned puudega inimesed omavad omamoodi kultuurigi- oma keele ja oma tavadega. Näiteks kurdid inimesed, kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt.

On õudne mõelda, et kurtide vanemate seas, on selliseid inimesi, kes tahtlikult ka lapse kurdistavad. Õudne!

Huvitavat kurtidest: http://raulpage.org/kurt/

Refereering tekstist: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade